Hopp til toppmenyen på siden Hopp til hovedinnholdet på siden

Kristtalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka – diehtu belohahki beassama birra

Oahppit galget, váhnemiid dahje ovddasteddjiid čálalaš dieđu vuođul, beassat dain osiin oahpahusas maid váhnemat/ovddasteaddjit dahje oahppi ieš iežas osku dahje eallinoainnu geažil, vásiha ahte livččii dakkár oskkumeanuin mielde mat gullet eará oskkoldagaide dahje orro guorraseame eará eallinoidnui, dahjege mange láhkái atná/atnet unohassan dahje loavkideapmin.

Govvádus

Oahppit galget, váhnemiid dahje ovddasteddjiid čálalaš dieđu vuođul, beassat dain osiin oahpahusas maid váhnemat/ovddasteaddjit dahje oahppi ieš iežas osku dahje eallinoainnu geažil vásiha ahte livččii dakkár oskkumeanuin mielde mat gullet eará oskkoldagaide, dahje guorraseame eará eallinoidnui, dahjege mange láhkái atná/atnet unohassan dahje loavkideapmin. Skuvla galgá heivehit eará oahpahusa oahppoplána vuođul dán oahppái. Dat mearkkaša ahte oahppi oažžu seamma oahpu go eará oahppit, muhto iežá ládje. Oahppit badjel 15 jagi sáddejit ieža ohcama. Beassanriekti guoská buot skuvlafágaide. Skuvla galgá juohke jagi dieđihit ohppiide ja váhnemiidda/ ovddasteddjiide dán vuoigatvuođa birra ja oahppoplána sisdoalu birra.

Kristtalašvuohta, osku, eallinoaidnu ja etihkka lea dábálaš skuvlafága mii dábálaččat galgá čohkket ohppiid. Fága oahpahus ii galgga leat sárdnideapmi. Skuvla galgá atnit árvvus ohppiid ja váhnemiid/ ovddasteddjiid oskku ja filosofalaš jáhku, ja sihkarastit ovttadássásaš oahpahusa. Goitge sáhttet čuožžilit dakkár dilálašvuođat mat leat váddásat ohppiid dahje váhnemiid/ovddasteddjiid mielas.

Ulbmiljoavku

Oahppit ja váhnemat/ovddasteaddjit

Gihppagat, áššebáhpárat, kárttat ja eará

Bagadus - mo čađahit dahje oažžut bálvalusa

Váhnemat/ovddasteaddjit galget čálalaččat dieđihit skuvlii makkár doaimmain sii háliidit ahte oahppi galgá beassat. Oahppi guhte lea deavdán 15 jagi, sáhttá ieš addit čálalaš dieđu almmá váhnemiid/ ovddasteddjiid mieđiheami.

Váidalanvejolašvuohta

Jus skuvla ii dohkket beassandieđiheami, de sáhtát váidit suohkanii áigemeari siskkobealde mii lea golbma vahku dan rájes go ožžot dieđu. Čilge mainna leat duhtatmeahttun ja manne oaivvildat ahte mearrádusa berre rievdadit. Jus dárbbahat bagadallama de sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin. Jus suohkan doalaha mearrádusas, de sáddejuvvo ášši viidáset Fylkkamánnii, guhte de mearrida galgá go váidda váldot vuhtii.

Tenesta oppdatert: 06.05.2020 11:49